Viimases loomingulises uurimises pühendas kunstnik Allen üle 100 tunni unikaalse visuaalse kontseptsiooni viimistlemisele, mille pealkiri on “Théâtre D’Opéra Spatial.” See projekt hõlmas hoolikat täiustamisprotsessi, kus Allen kasutas üle 600 tekstipäringu iteratsiooni Midjourney’s, tehisintellekti tööriistan, mis on mõeldud piltide genereerimiseks. Tema teekond viis selleni, et ta arendas välja spetsiifilise päringukeeli, võimaldades tal tuvastada, millised juhised mõjutasid tehisintellekti väljundit tõhusalt ja millised ei aidanud tema visiooni saavutamisel.
Allen võrdsustab oma rolli selles protsessis fotograafiga, kes korraldab fotosessiooni. Ta väidab, et tema loomingulised otsused olid üliolulised, kuna ta valis hoolikalt, millised tehisintellekti loodud elemendid säilitada, muuta või täiustada, et need vastaksid tema algsetele ideedele. Ta väidab, et see töömahukas ja mõnikord pettumust valmistav teekond on näide kunstilisest autorluses, mida ei tohiks alahinnata tehisintellekti osaluse tõttu.
Kuigi autoriõiguste büroo seisukoht on, et ainult Midjourney omab õigusi lõplikule pildile, väidab Allen, et tema ulatuslik panus kajastab olulist inimlikku puudutust. Ta usub, et on tõestanud piisavat loomingulisust autoriõiguse kaitse saamiseks. Tõstes esile ametiasutuse otsuse vaidlustamise, on Allen taotlenud kohtuliku ülevaatuse läbiviimist ning ettepaneku, et lähem analüüs on hädavajalik kunstnike õiguste kaitsmiseks, kes navigeerivad tehisintellekti loodud teoste keerukuses.
Kunstiteos tehisintellekti ajastul: loominguline võitlus uuesti käsitletuna
Tehisintellekti ja loomingulisuse ristumispunkt tõstatab olulisi küsimusi autorluse, intellektuaalomandi ning kunstilise väljenduse tuleviku olemusest. Kuna kunstnikud pöörduvad üha enam tehisintellekti poole kui koostööpartneri poole, on selle dünaamika mõistmine hädavajalik. Mis tähendab olla kunstnik maailmas, kus tehisintellekt suudab genereerida pilte, muusikat ja isegi kirjandust? See küsimus kajab kunstiringkondades, nõudes vastuseid, mis peegeldavad nii elevust kui ka ärevust.
Peamised küsimused ja nende vastused:
1. Kas tehisintellekti loodud teoseid võib pidada kunstiks?
– Paljud väidavad, et kunst peab olema inimese kogemusest ja kavatsusest lähtuv, samas kui teised kinnitavad, et tehisintellekti protsess ja väljund võivad kutsuda esile emotsionaalset vastust ja ärritada mõtteid, seega kvalifitseeruvad nad kunstiks.
2. Kes omab õigusi tehisintellekti loodud kunstile?
– See küsimus on endiselt vaieldav. Praegused autoriõiguse seadused, mis tunnustavad traditsiooniliselt inimloojaid, ei pruugi tehisintellekti loodud teoste puhul ideaalselt kehtida. Nagu Allen’i juhtumist näha, suurenevad autoriõiguse ja õiguste üle peetavad vaidlused.
3. Kuidas mõjutab tehisintellekt loomingulist protsessi?
– Tehisintellekt võib toimida tööriistana, mis suurendab loomingulisust, pakkudes uusi uurimisvõimalusi. Samas võib see tekitada muresid originaalsuse üle, kuna kunstnikud navigeerivad inspireerimise ja kopeerimise peenel piirisel.
Väljakutsed ja vastuolud:
Nende küsimuste keskel tekib mitmeid väljakutseid ja vastuolusid:
– Eetilised mured: Tehisintellekti kasutamine tõstatab eetilisi küsimusi koolitusandmete allikate kohta. Kui tehisintellekt on koolitatud autoriõigustega kaitstud materjaliga, kas see võib tõeliselt luua midagi uut või on see lihtsalt olemasolevate teoste uuskaunistamine?
– Inimese puudutuse väärtus: Nagu Allen on tõestanud, on inimeste loomingulised otsused tehisintellekti väljundite ettevalmistamisel ja kureerimisel üliolulised. Siiski on erinimus inimloomingu ja masinatoe vahel järjest hägustunud, mille tõttu küsivad mõned, kui oluline on kunstniku roll.
– Turu mõju: Tehisintellekti loodud kunstiteoste tõus mõjutab traditsioonilise kunsti turgu. Kuna üha enam tehisintellekti loodud teoseid jõuab galeriidesse ja veebiplatvormidele, võib see seada kahtluse alla inimtehtud kunstiteoste väärtuse, põhjustades majanduslikke tagajärgi nii kunstnikele kui ka galeriidele.
Kasud ja puudused:
Tehisintellekti integreerimine loomingulisse protsessi pakub kunstnikele nii eeliseid kui ka puudusi:
– Kasud:
–
- Suurenenud tootlikkus: Tehisintellekt võib kiirendada loomingulist protsessi, võimaldades kunstnikel uurida oma teose erinevaid iteratsioone ilma traditsiooniliselt vajalike kulukate tundideta.
- Laiendatud loomingulisus: Kunstnikud on saanud juurdepääsu tööriistadele, mis võivad inspireerida uusi ideid, segades stiile ja žanre, mida pole varem kaalutud.
– Puudused:
–
- Originaalsuse kaotus: Tehisintellekti võime toota kunsti võib viia küllastumiseni, seades kahtluse alla originaalsuse kontseptsiooni ja alandades inimtehtud teoste ainulaadseid omadusi.
- Autoriõiguse ebaselgused: Selgete raamistikku puudumine tehisintellekti loodud teoste õiguste ja omandi küsimuses seab ohtu kunstnikud, kes võ võivad tahtmatult rikka olemasolevaid autoriõigusi.
Kuna ühiskond navigeerib selles keerulises maastikus, on ülioluline, et kunstnikud, poliitikakujundajad ja publik osaleksid pidevates aruteludes tehisintellekti mõju kohta kunstile. Kunsti evolutsioon tehisintellekti ajastul ei ole mitte ainult loominguline võitlus, vaid ka kultuuriline väärtusekindlustamine, mis määrab kunsti väljenduse tuleviku.
Veelgi rohkem teavet tehnoloogia mõju kohta loomingule leiate Creative Bloq.
The source of the article is from the blog publicsectortravel.org.uk